Kes üldse on hooldustöötajad?

Iga ajal ja igal pool maailmas on neid, kes kannavad hoolt teise inimese ees, kes seda vajab. Seda kas haigla tingimustes, hooldekodudes või abivajaja enda kodus. Hooldajast mõeldakse ikka veel kui isikust, kes tegeleb pelgalt mähkmete vahetamise ja siibri tühjendamisega. Aga ajad on muutunud ning koos sellega ka hooldaja roll. Hooldaja on osa patsiendi eest hoolt kandvast meeskonnast. Hooldustöötaja on erialase ettevalmistusega hoolekande- ja tervishoiuspetsialist, kes on omandanud tööks vajalikud teadmised ja oskused abivajaja hooldamiseks, juhendamiseks ja rehabilitatsiooniks.


Kuidas saab hooldustöötajaks?

Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 22 lõige 4 nõuab, et alates 01.01.2020 peab üldhooldusteenust vahetult osutavale hooldustöötajale olema antud kutseseaduse alusel hooldustöötaja kutse või tuleb tal läbida hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud kutseõppe tasemeõpe või täienduskoolituse õppekava.

Lisaks väljaõppele peab üks hooldustöötaja olema füüsiliselt ja vaimselt valmis hooldustööd tegema, millele lisaks oodatakse, et üks hooldustöötja on hea suhtleja, empaatiavõimeline, vastutustundlik, hooliv, usaldusväärne, kohusetundlik, aus, kõrge pingetaluvusega, hea meeskonnatöötaja jne jne. Hooldustöötajaks saab õppida Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, Järvamaa ja Pärnumaa Kutsehariduskeskuses, Valgamaa Kutseõppekeskuses ja Kuressaare Ametikoolis. Lisaks on väljaõppe võimalusi erinevaid:

 

1.       kutseõppe tasemeõppe õppekava läbimine

2.       täiendkoolituse õppekava läbimine

3.       kutseseaduse alusel omistatud hooldustöötaja kutse

 

Mis on hooldustöötaja ülesanded ja vastutusala?

Kokkuvõtvalt võib öelda, et hooldaja tööülesanded on:

·       abistamine elamistoimingutes ja hooldustoimingute läbi viimine vastavalt abivajaja seisundile

·       kodustes tingimustes majapidamistööde korraldamine

·       abivajaja erinevate elundkondade haiguste korral abistamine

See eeldab laialdasi teadmisi ja oskusi ning kootööd ja suhtlust abivajaja, tema lähedaste ja vajadusel teiste võrgustikutöötajatega.

Hooldustöö väljakutsed?

Hooldaja töö on väga tänuväärne ja vajalik, võiks isegi öelda kriitilise tähtsusega ressurss. Kuid nii nagu iga teise tööga, on ka siin väljakutsed küllaga.

Hooldaja töö on nii füüsiliselt kui psüühiliselt raske. Sageli on vaja abivajajaid füüsiliselt pöörata ja tõsta, mis võib hooldaja enda tervist mõjutada. Teiste eest hoolitsemine võib olla väga stressirohke – väsimus, ülekoormus, liigne vastutus ja abivalmidus võivad viia emotsionaalse ja psüühilise kurnatuseni. Kui enda füüsilise tervise hoidmiseks saame õppida ergonoomikat, siis vaimse tervise eest hoolitsemine on keerulisem (aga mitte võimatu). Ka klientide arv ühe hooldaja kohta ning töövahetuste pikkus võivad olla väljakutseks hooldustöötajale.

 

Mis siis võiks olla see, mis motiveerib ühte inimest hooldustööd tegema hakkama? Eeskätt soov ja tahe seda tööd teha. Loomulikult peab motivatsioon tulema eelkõige inimesest endast, kuid selle säilitamine sõltub juba „kütusest“ nagu tööst endast, töökeskkonnast, kolleegidest, töötasust ning teistest välistest stiimulitest.


Eelmine
Koensüüm Q10 olulisus vananemisel

Vastused puuduvad

Email again: