Mille järgi kindlaks teha, kas su vanemad vajavad kodus kõrvalist abi

Kuidas saada aru, kas su vanemad vajavad oma kodus kõrvalist abi? Üks on kindel – sinu vanemad ei ole kindlasti need, kes seda sulle ütlevad!
Me kõik tahame olla iseseisvad, omada oma elu üle kontrolli ning teha seda võimalikult kaua. Abi vajaduse tunnistamine on raske igas eas inimesele. Vastutus selle üle otsustamisel langeb sageli pereliikmetele, kes peaksid ära tundma need märgid, millal eakas lähedane ei saa üksi kõigega hakkama ja vajab abi. Mille järgi aru saada, kas on vaja sekkuda või ei? Alljärgnevalt mõned punktid, mis viitavad sellele, et on aeg abi otsida.

Üks esimesi asju on see, et tavapäraste majapidamisülesannete täitmine muutub su lähedasele raskeks. Senine korras ja puhas kodu muutub vastupidiseks – riknenud toit ja pesemata nõud, välja viimata prügi, mustade riiete kuhjumine muutuvad tavapäraseks vaatepildiks. Sama võib juhtuda oma hügieenist kinni pidamisega – uriini lõhn kodus, liiga pikad või mustad sõrme- või varbaküüned, pidevalt samade riiete kandmine jne. On üsna selge, et sellistel puhkudel tuleb lähedasele pakkuda abi.

Kuidas on lood tema toitumisharjumustega? Kas on olnud silmmärgatavat kaalulangust? Milline on söögiisu ja maitse-eelistused? Kas su lähedane joob igapäevaselt piisavalt vedelikku (eriti soojal aastaajal)? Vananemine peab olema täisväärtusliku elu jätk. Eakate toitlumine vajab tähelepanu enne, kui nende tervis halveneb. See tähendab aga seda, et koostööd peavad tegema väga paljud nendega tegelevad inimesed. Uuringute kohaselt esineb kuni 15%-l kodus elavatel eakatel alatoitumust. Selle märkamine ei ole alati lihtne, aga kui regulaarselt jälgida näiteks tema toiduvarusid külmkapis, saab juba aimu, milline tema toitumine välja näeb. Eakatel on ka veevajadus suhteliselt suurem. Janujoogiks sobib ainult vesi. Mineraalvesi ja mitmesugused taimsed teed tekitavad nende ületarbimise korral toimeainete kuhjumist, mis võib tervisele halvasti mõjuda.

Mälu aitab argieluga iseseisvalt toime tulla ja pidevalt uut juurde õppida. Mälu on vajalik kõikides tegevustes. Aju mälupiirkondades toimub kogu teabe käsitlemine ja mõttetegevus. Mäluhäiretega inimeste toimetulek ja nende hoolekanne on valusaks küsimuseks kõikides maades, kus kasvab eakate arv. Jälgi, kas su lähedane kaotab asju, unustab, mida öelda tahtis või küsib korduvalt samu küsimusi. Mäluhäirega eakad kaotavad aegamööda vanu oskusi, sageli ei meenu majapidamistööd, kaob oskus hoolitseda aia eest, ei oska enam valmistada süüa, tegeleda oma hobidega. Võib ununeda söömine, riiete vahetamine jms.

Statistika järgi toimub ligi 50% kukkumisi kodustes tingimustes ning üks kolmandik eakatest kukub aastas vähemalt ühe korra! Seega on suur oht tõsisteks vigastusteks. Märgates oma lähedase kehal aegajalt sinikaid, võib see tähendada, et esineb probleeme tasakaaluga, liikumisega.

Kui sa märkad eelpool mainitut või muud tavapäratut, tuleb hakata kaaluma, kuidas tagada sinu eaka ohutus ja taastada tavapärane elukeskkond. Hoolduse osas on lahendusi ja võimalusi mitmeid, sõltuvalt kui suur on hooldusvajadus. Võta meiega ühendust ja uurime koos, kuidas saaksime sinu lähedase elukvaliteeti paremaks muuta!
Eelmine
Kuidas hinnata koduhoolduse kvaliteeti
Järgmine
Kuidas rääkida oma vanematega koduhooldusest

Vastused puuduvad

Email again: